Lennuradade puhtus ja ohutus: intervjuu Juho Kannisto, lennujaamade lahenduste müügijuhiga
Lennujaama harjad on juba pikka aega olnud oluline osa Sajas tooteportfellist. Lennujaamad on ühed nõudlikumad keskkonnad, mida võib ette kujutada: nende seadmed peavad töötama veatult miinuskraadidel, vastama rangetele lennuohutusstandarditele ja töötama kriitilistes tingimustes.
Et selgitada, mis teeb lennujaama harjad nii eriliseks, rääkisime Juho Kannisto, Sajase lennujaama lahenduste müügijuhiga.
Kuidas erinevad lennujaamade harjade nõuded teiste harjatüüpide omadest? Ohutus peab olema esikohal.
Kindlasti. Lennujaamades kasutatavad tooted peavad vastama lennunduseeskirjadele, eriti materjali valiku ja vastupidavuse osas. Meie harjad on konstrueeritud nii, et need ei purune ka intensiivse kasutamise korral.
Spetsifikatsioonid nõuavad ka, et harjad töötaksid usaldusväärselt temperatuuril -40 °C. Materjalid peavad jääma paindlikuks ega tohi äärmiselt külmade temperatuuride juures muutuda rabedaks.
Lennujaama puhastusseadmed peavad oma tööd tegema võimalikult kiiresti ja tõhusalt, et tagada sujuv lennuliiklus ka talvistes tingimustes. Seetõttu peavad harjad olema ka kiiresti vahetatavad. Töötamisel pöörlevad harjad kiirusega kuni 900 p/min ja on seetõttu tugeva mehaanilise koormuse all. Purunenud hari võib isegi kujutada endast ohutegurit, kui võõrkehad satuvad lennurajale nn FOD-na (Foreign Object Debris).
Mida tuleb lennujaama harjade konstrueerimisel ja tootmisel arvesse võtta?
Materjalivalik on otsustava tähtsusega. Harjad peavad kogu oma kasutusaja jooksul vastu pidama, ilma et puruneksid.
Põhjaosa lennujaamades kasutatakse tavaliselt terastraati plastist harjaste asemel, nagu tavalise tänavapuhastuse puhul. Teras peab vastama teatud keemilise koostise nõuetele, et tagada vastupidavus.
Kliendid ootavad ka püsivat jõudlust: harjad ei tohi liiga kiiresti kuluda. Tavaliselt kestavad terasest harjad lennujaamades umbes 100 tundi, enne kui need tuleb välja vahetada.
Põhjaosa lennujaamade tingimused erinevad oluliselt soojemate piirkondade omadest. Kuidas need erinevused mõjutavad harju? Kas on veel muid erilisi keskkondi, millele peate kohanema?
Põhjaosa lennujaamad kasutavad peamiselt terasest harju, kuid on ka erandeid. Mõned sõjaväelennuväljad piirkondades, kus külm on haruldane, keelavad terasest harjade kasutamise ja kasutavad selle asemel plastist harju, kuna nad peavad võitlema peamiselt vee ja lörtsiga, mitte jää ja lumega.
Soomes haldab lennujaamaoperaator Finavia 20 lennujaama, millest kaks on reserveeritud relvajõududele ja neli on nn ühiskasutusega lennujaamad, mis teenindavad nii tsiviil- kui ka sõjalennundust. Nii tsiviil- kui ka sõjalennujaamades kasutatakse samu terasest harju.
Sajas on pikka aega teinud koostööd Finavia ja seadmete tootja Vammasega lennujaamade harjade arendamisel. Kuidas see koostöö alguse sai?
Sajas toodab alates 1975. aastast harju lennujaamades kasutamiseks, algselt Soome tsiviillennundusametile, mis tänapäeval kannab nime Finavia. Alates algusest oleme tooteid arendanud koostöös masinatootjatega, et need vastaksid kohalikele tingimustele.
Alguses toodeti terasest harjad ringikujuliste harjasegmentidena ja hiljem tuftitud harjadena, mis andsid paremaid puhastustulemusi. Need asendati lõpuks praeguste kassettharjadega, mis on tõhusamad ja kergemini vahetatavad.
Vammas, mis algselt tegutses Soome kaitseministeeriumi alluvuses, on mitu korda omanikku vahetanud ja kuulub nüüd Vitera Oy-le. Me tarnime kõik esmase varustuse harjad uutele Vammas-pühkimismasinatele.
Meie koostöö hõlmas meie toodete kohandamist erinevate pühkimismasinate spetsifikatsioonidele ja meie enda tootmistehnoloogia arendamist, et vastata nendele nõuetele. Paljud meie tootmismasinad on spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud ja ehitatud meie enda tehases.
Tootearendus jätkus kogu koostöö vältel, sealhulgas materjalide ja muude omaduste osas. Igal aastal tulevad turule uued harjamismasinate mudelid ja me oleme alati valmis pakkuma sobivat harjalahendust, isegi kui masin on varustatud konkurendi harjadega.
Kuidas võrdleksite Sajas lennujaama harju konkurentide omadega?
Meie peamine eelis on paindlikkus. Me suudame valmistada harju kõigile turul olevatele puhastusmasinatele.
Meie tugevused on kohandatud lahendused ja kohanemisvõime, samas kui paljud konkurendid pakuvad ainult standardpikkusega tooteid või muude piirangutega tooteid, mis ei pruugi olla lõppkasutaja jaoks ideaalsed.
Kõik meie harjad on konstrueeritud nii, et need töötavad usaldusväärselt kuni –40 °C temperatuurini, ilma et puruneksid.
Sajas tutvustas hiljuti uut CoreFit kassettide süsteemi. Kas saaksite sellest lähemalt rääkida?
CoreFit kassettide süsteem on meie lahendus, mis võimaldab kohandada iga meie klientide kasutatava puhastusmasina mudeli jaoks. Erinevate tootjate puhastusmasinad võivad erineda, kuna need on kohandatud iga kliendi individuaalsetele nõudmistele, näiteks töölaiusele.
Me tarnime oma harjad masinakohaste komplektidena, mis on kohe paigaldamiseks valmis. Hoolduspersonal peab vaid kohapeal kassetid välja vahetama ja masin on kiiresti taas kasutusvalmis.
Mõned konkurendid pakuvad samuti komplekte, kuid nende kassetid on saadaval vaid mõnes kindlas pikkuses, mis harva sobivad täpselt südamikuga, mistõttu paigaldajad peavad kasutama täiteid või neid lõikama. CoreFit muudab kogu selle protsessi üleliigseks.
Lennujaamatooted peavad vastama rangetele tehnilistele standarditele. Kas lennujaamad esitavad tarnijatele ka spetsiifilisi nõudeid?
Tõepoolest. Lennujaam on rangelt reguleeritud keskkond, kus ohutus on integreeritud igasse tööprotsessi. See tähendab ka, et teenusepakkujate töötajad peavad olema tuttavad lennujaama eeskirjade ja protseduuridega.
Lisaks peame olema pidevas kontaktis oma klientidega ja ette nägema nende vajadusi. Kuna enamik lennujaamu töötab ööpäevaringselt, ei ole aega seisakuteks – harjad peavad olema alati kättesaadavad ja töökorras. Eriti Põhjamaade lennujaamad on uhked selle üle, et suudavad hoida oma lennuradasid avatuna aastaringselt, olenemata ilmast.